Suitsusaunade kaardirakenduse kirjeldus

Suitsusaunad on Eesti talumaastikul üks põliseid ja arhailisi nähtusi. See on enamasti maamaja või talu juurde kuuluv korstnata ehitis, mille kerisahjul olevad lahtised kivid köetakse enne saunas käimist puudega kuumaks. Kuumadele kividele visatakse leili tekitamiseks vett. Suitsusaunad võivad väljanägemiselt olla üsna eriilmelised. Enamik suitsusaunu on eraomandis, avalikkusele ligipääsetavad on puhkekeskuste, muuseumide ja turismitalude saunad.

Suitsusaunad on teada ja tuntud peamiselt Lõuna-Eestis, saartel ja ka põhjarannikul, kõige enam on suitsusaunu tänapäeval alles ja kasutusel Vanal-Võromaal. Selles piirkonnas on põlvest põlve edasi antud ka saunakombeid, oskusi ja uskumusi. Suitsusaun on pesemiskoht, aga seal parandatakse ka tervist ja suitsutatakse liha. Aastast 2014 on Vana-Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas, samuti on saunapärandi kohta kanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus: https://rahvakultuur.ee/2020/03/24/suitsusaunatraditsioon-vana-voromaal/.

Kaardirakendus on loodud visualiseerimaks suitsusaunade üldist levikut Eestis. Avalikkus ja uurijad tunnevad suitsusauna vastu suurt huvi, aga andmeid saunade hulga, kasutuse ja paiknemise kohta pole kokku kogutud. Loodud kaardirakendus püüab seda lünka täita. Aastal 2025 alustati suitsusaunade üle-eestilist loendust-uuringut, millel käigus kogutav teave kajastub suitsusaunade kaardikihil. Rakenduse andmestikku täiendatakse pidevalt, uurijad koguvad teavet ka välitöödel. Saunauuringu kohta loe täpsemalt: https://savvusann.ee/et/loendus/.

Andmestiku täpsustamise ja info lisamisega tegelevad Võru Instituut ja Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, kelle tellimusel on suitsusaunade kaardirakendus valminud.

Kaardirakenduses näeb vaid neid suitsusaunu, mille omanikud on selleks loa andnud. 

Pildi tiitel
Pildiallkiri

Sauna-andmestiku põhjal saab hinnata suitsusaunakombestiku elujõulisust ja leida selles viimase kahe-kolme põlvkonna jooksul toimunud muutused. Nimelt on Tamara Habicht uurinud 1960-ndatel Eesti saunakultuuri, sealhulgas erinevate saunatüüpide levikut, ja see materjal on muutuste uurimisel tänuväärne allikas.

Andmekogu täiendamiseks ja täpsustamiseks saab võtta ühendust, kasutades kaardirakenduse "Tagasiside” nuppu või kirjutades e-posti aadressil: [email protected]

 

Kaardirakenduse kasutusjuhend

X-GIS 2.0 versioon ( 3.9 MB, 09.05.2025)

Kaardirakenduse tugi

Korduma kippuvad küsimused
[email protected]
665 0600

ID: makorgus_horisontaal_1m

Nimi
1 m samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest
Metaandmed
1 m samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest tähistab 1 m kõrgust Eesti topograafia andmekokku kantud mere kaldajoonest. Seda selgitab Looduskaitseseaduse §35 lg 3 prim: "Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest." See ei ole klassikaline samakõrgusjoon kõrgussüsteemi (EH2000) nullist.
Name
1 m height from shore line
Metadata
1 m height from shore line represents 1 m of height starting from shore line that is managed in Estonian Topographic Database. It is related to Nature Conservation Act §35 subsection 3 prim: The border of a repeatedly flooded area on a sea shore is set in the comprehensive plan. Where the border of a repeatedly flooded area has not been set, it is deemed that the border of the repeatedly flooded area is one meter from the height value of the shore line.
WFS URL
Avalik WFS URL puudub
WMS URL

Viimati muudetud: 23.09.2025 09:21
Tagasi algusesse