Suitsusaunade kaardirakenduse kirjeldus

Suitsusaunad on Eesti talumaastikul üks põliseid ja arhailisi nähtusi. See on enamasti maamaja või talu juurde kuuluv korstnata ehitis, mille kerisahjul olevad lahtised kivid köetakse enne saunas käimist puudega kuumaks. Kuumadele kividele visatakse leili tekitamiseks vett. Suitsusaunad võivad väljanägemiselt olla üsna eriilmelised. Enamik suitsusaunu on eraomandis, avalikkusele ligipääsetavad on puhkekeskuste, muuseumide ja turismitalude saunad.

Suitsusaunad on teada ja tuntud peamiselt Lõuna-Eestis, saartel ja ka põhjarannikul, kõige enam on suitsusaunu tänapäeval alles ja kasutusel Vanal-Võromaal. Selles piirkonnas on põlvest põlve edasi antud ka saunakombeid, oskusi ja uskumusi. Suitsusaun on pesemiskoht, aga seal parandatakse ka tervist ja suitsutatakse liha. Aastast 2014 on Vana-Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas, samuti on saunapärandi kohta kanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus: https://rahvakultuur.ee/2020/03/24/suitsusaunatraditsioon-vana-voromaal/.

Kaardirakendus on loodud visualiseerimaks suitsusaunade üldist levikut Eestis. Avalikkus ja uurijad tunnevad suitsusauna vastu suurt huvi, aga andmeid saunade hulga, kasutuse ja paiknemise kohta pole kokku kogutud. Loodud kaardirakendus püüab seda lünka täita. Aastal 2025 alustati suitsusaunade üle-eestilist loendust-uuringut, millel käigus kogutav teave kajastub suitsusaunade kaardikihil. Rakenduse andmestikku täiendatakse pidevalt, uurijad koguvad teavet ka välitöödel. Saunauuringu kohta loe täpsemalt: https://savvusann.ee/et/loendus/.

Andmestiku täpsustamise ja info lisamisega tegelevad Võru Instituut ja Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, kelle tellimusel on suitsusaunade kaardirakendus valminud.

Kaardirakenduses näeb vaid neid suitsusaunu, mille omanikud on selleks loa andnud. 

Pildi tiitel
Pildiallkiri

Sauna-andmestiku põhjal saab hinnata suitsusaunakombestiku elujõulisust ja leida selles viimase kahe-kolme põlvkonna jooksul toimunud muutused. Nimelt on Tamara Habicht uurinud 1960-ndatel Eesti saunakultuuri, sealhulgas erinevate saunatüüpide levikut, ja see materjal on muutuste uurimisel tänuväärne allikas.

Andmekogu täiendamiseks ja täpsustamiseks saab võtta ühendust, kasutades kaardirakenduse "Tagasiside” nuppu või kirjutades e-posti aadressil: [email protected]

 

Kaardirakenduse kasutusjuhend

X-GIS 2.0 versioon ( 3.9 MB, 09.05.2025)

Kaardirakenduse tugi

Korduma kippuvad küsimused
[email protected]
665 0600

ID: kr_iii_kategooria_seen_ja_samblik

Nimi
III kat. kaitsealused seened ja samblikud
Metaandmed
III kaitsekategooriasse arvatakse nii liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka, kui liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. Täpsemalt Looduskaitseseaduses
Andmed pärinevad Eesti looduse infosüsteemist (EELIS) - uuenevad igaöiselt.
Name
III cat protected fungi and lichen
Metadata
Data is originated from the Estonian nature information system (EELIS) - updated nightly basis
copyright
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): Keskkonnaagentuur
WFS URL
WMS URL

Viimati muudetud: 23.09.2025 09:21
Tagasi algusesse